Haanimaa um põlinõ keele- ja kultuuripiirkund Võromaa Rõugõ kihlkunna hummogujaohn. Luuduslidsõlt jääs Haanimaa Haani korgõmaa ja tuu kaitsja Haani luuduspargi keskjakko, Eesti kõgõ korgõmpi ja mägitsempi maiõ pääle.
Keele, kultuuri, vaimo ja eloviie poolõst um Haanimaa ülejäänüst Rõugõ kihlkunnast küländ selgehe tõistmuudu ja käü inämb kokko Võromaa hummogupoolidsõ veeregaq, kohn um pall'o ütist Setomaagaq. Haanimaad või pitäq ütes kõgõ esiqsugutsõmba ja parõmbahe alalõhoitunu põlidsõ keele ja kultuurigaq vana Võromaa osas, laembalt võttõhn terve Lõunõ-Eesti kõgõ süämädsembäs, lõunõeestilidsemäs jaos.
Haanimaa inemiisil um täämbätseniq pääväniq küländ kimmäs uma paigapääline Haanimaa hindäpidämine. Uma põlidsõ keele, kultuuri ja eloviie alalõhoitmisõs ja edesi arõndamisõs um Haanimaal tegünüq tukõv ütiskundlinõ liikminõ (Haanimiihhi nõvvokoda, keelepesä, küläseldsiq jm), miä um jo pikembät aigo mõotanuq nii paigapäälist ello ja umavalitsuisi tegemiisi (nt valla teedüsleht Haanimaa Uma Leht, Haanimaa eloviiekeskusõ märgoq, Haanimaa legendiq, käänüpäivi pidämine) ku ka võro ja lõunõeesti keele-, kultuuri- ja kogokunnaello laembalt.
Ülevähnpuul kirotõdust piäsiq selge olõma, et Haanimaa olõ-õi täämbädse päävä Haani vallast vällä kasunuq vahtsõnõ asi, a põlinõ maanulk, miä küünüs üle parhillaidsi umavalitsuisi piire. Tuuperäst olõq ka-ai vaia Haanimaa nimme köütäq parhilladsõ ammõtlidsõ umavalitsusõ nimegaq Haanja.
Haanimaa on põline keele- ja kultuuripiirkond Võrumaa Rõuge kihelkonna idaosas. Haanimaa jääb Haanja kõrgustiku ning Haanja looduspargi keskossa, Eesti kõige kõrgematele ja mägisematele aladele.
Keele, kultuuri, vaimu ja eluviisi poolest on Haanimaa ülejäänust Rõuge kihelkonnast küllalt teistmoodi ja sobib kokku Võrumaa idapoolsema osaga, kus on palju ühist Setomaaga. Haanimaad võib pidada üheks kõige isesugusema ja paremini säilinud põlise keele ja kultuuriga vana Võrumaa osaks, laiemalt võttes terve Lõuna-Eesti kõige keskmisemaks, lõunaeestilisemaks osaks.
Haanimaa inimestel on tänase päevani küllalt tugev kohalik identiteet. Oma põlise keele , kultuuri ja eluviisi alalhoidmiseks ja edasiarendamiseks on Haanimaal tekkinud tugev ühiskondlik liikumine (Haanimiihhi nõvvokoda, keelepesa, külaseltsid jm.), mis on juba pikemat aega mõjutanud nii kohalikku elu ja omavalitsuse tegemisi (nt. valla arengukava, Haanimaa eluviisikeskuse mõtted, Haanimaa legendid, pööripäevade tähistamine) kui ka võru ja lõunaeesti keele-, kultuuri- ja kogukonnaelu laiemalt.
Eespool toodust peaks arusaadav olema, et Haanimaa pole tänase päeva Haanja vallast välja kasvanud uus asi, vaid põline maanurk, mis ulatub üle praeguste omavalitsuste piiride. Seetõttu ei tohiks ka Haanimaa nime siduda praeguse ametliku omavalitsuse nimega Haanja.