Haanimaa um põlinõ keele- ja kultuuripiirkund Võromaa Rõugõ kihlkunna hummogujaohn. Luuduslidsõlt jääs Haanimaa Haani korgõmaa ja tuu kaitsja Haani luuduspargi keskjakko, Eesti kõgõ korgõmpi ja mägitsempi maiõ pääle.
Keele, kultuuri, vaimo ja eloviie poolõst um Haanimaa ülejäänüst Rõugõ kihlkunnast küländ selgehe tõistmuudu ja käü inämb kokko Võromaa hummogupoolidsõ veeregaq, kohn um pall’o ütist Setomaagaq. Haanimaad või pitäq ütes kõgõ esiqsugutsõmba ja parõmbahe alalõhoitunu põlidsõ keele ja kultuurigaq vana Võromaa osas, laembalt võttõhn terve Lõunõ-Eesti kõgõ süämädsembäs, lõunõeestilidsemäs jaos.
Haanimaa inemiisil um täämbätseniq pääväniq küländ kimmäs uma paigapääline Haanimaa hindäpidämine. Uma põlidsõ keele, kultuuri ja eloviie alalõhoitmisõs ja edesi arõndamisõs um Haanimaal tegünüq tukõv ütiskundlinõ liikminõ (Haanimiihhi nõvvokoda, keelepesä, küläseldsiq jm), miä um jo pikembät aigo mõotanuq nii paigapäälist ello ja umavalitsuisi tegemiisi (nt valla teedüsleht Haanimaa Uma Leht, Haanimaa eloviiekeskusõ märgoq, Haanimaa legendiq, käänüpäivi pidämine) ku ka võro ja lõunõeesti keele-, kultuuri- ja kogokunnaello laembalt.
Ülevähnpuul kirotõdust piäsiq selge olõma, et Haanimaa olõ-õi täämbädse päävä Haani vallast vällä kasunuq vahtsõnõ asi, a põlinõ maanulk, miä küünüs üle parhillaidsi umavalitsuisi piire. Tuuperäst olõq ka-ai vaia Haanimaa nimme köütäq parhilladsõ ammõtlidsõ umavalitsusõ nimegaq Haanja, a piäsiq võtma registrihe põlispiirkunna ainumadsõs nimes uma paigapäälidse nime Haanimaa.